Raudosi osi osjalised osjalaadsed Naistesõnajalg naistesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik soosõnajalg soosõnajalg soosõnajalalised sõnajalalaadsed Harilik kolmissõnajalg kolmissõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Laanesõnajalg laanesõnajalg naistesõnajalalised sõnajalalaadsed Kivi-imar imar imaralised Polypodiales Harilik mänd mänd männilised okaspuulaadsed Harilik jugapuu jugapuu jugapuulised okaspuulaadsed Siberi nulg nulg männilised okaspuulaadsed Harilik kadakes kadakas küpressilised okaspuulaadsed Harilik sinilill sinilill tulikalised tulikalaadsed rohurinne Kurdlehine roos roos roosõielised roosilaadsed
soo-osi (Equisetum palustre) osi ( Equisetum) osjalised (Equisetaceae) harilik laanesõnajalg laanesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Matteuccia struthiopteris) (Matteuccia) (Woodsiaceae) kilpjalg (Pteridium aquilinum) kilpjalg (Pteridium) kilpjalalised (Pteridaceae), (Hypolepidaceae) kiviimar (Polypodium vulgare) imar (Polypodium) imaralised (Polypidiaceae) Maarjasõnajalg (Dryopteris sõnajalg (Dryopteris) sõnajalalised (Aspidiaceae), filix-mas) (Dryopteridaceae) harilik naistesõnajalg naistesõnajalg sõnajalalised (Aspidiaceae), (Athyrium filix-femina) (Athyrium) (Woodsiaceae) harilik mänd (Pinus sylvestris) mänd (Pinus) männilised (Pinaceae) alamperekond
autotroofne. hmk SÕNAJALGTAIMED (Pteridophyta) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel Umbes 11000 liiki 27. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised Loeng 10 28. Seemnetaimed Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb
Klass POLYPODIOPSIDA päriskeerdlehikud = hmk SÕNAJALGTAIMED ( Pteridophyta ) Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal ainult lehed Eelleht maapealne Eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor, nim. eoskuhjadeks e. soorusteks. Tavaliselt lehtede alumisel pinnal, harvem eraldi lehel. Umbes 11000 liiki 26. Sõnalgtaimede elutsükkel, sugukonnad Sugukonnad: sõnajalalised, naissteõnajalalised, kilpjalalised, osmundalised, soosõnajalalised, raunjalalised, roodjalalised, imaralised 27. Seemnetaimed SEEMNETAIMED Gametofüüt redutseerunud, pole enam iseseisev organism. Areneb sporofüüdi peal ja on ümbritsetud sporofüüdi kaitsvate reproduktiivsete kudedega. Gametofüüt sõltub toitumises täielikult sporofüüdist. Viljastamiseks pole enam vaja vett, sest on tekkinud tolmuterad ja tolmutorud. Spermiumid on liikumatud, viiakse tolmuterades õhu kaudu munarakuni – tolmeldamine toimub tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb
annaabi.ee 
