Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Kõik teised taime osad, eriti seemned; on mürgised. Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Jugapuu ei lõhna ja ta on ainuke vaiguta okaspuu. Noorena kasvab ta väga aeglaselt (2...3 cm aastas), 10 aastaselt on meie oludes vaevalt meetrine. Kaukaasias leidub üle 30 m kõrguseid jugapuid, kes on tubli 1500 a vanad. Jugapuul on palju sorte. Püramiidsed ja kollased on käsitletud eraldi lehtedel. Harilik jugapuu - moodustab harilikult meie oludes üsna laia põõsa
52 tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümbritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane, imalmagus ja söödav. Seemned on väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsis-aprillis ning viljad valmivad septembris-oktoobris. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks.Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised.
annaabi.ee 
