eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt
eemale peletama. Meikimine: Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul kasutati näomeiki harva, kuid 4.sajandiks eKr ei meikinud end vaid alamklasside naised. Meikimise eesmärgiks oli oma loomuliku ilu ja näovärvi rõhutamine värvide ja toonivate vahenditega. Noil aegadel sagedasti kasutatud valge alusmeik sisaldas tinavalget, mis võis näonaha rikkuda, halvemal juhul aga kutsuda esile surma raske tinamürgituse läbi. Süütuimaks iluvahendiks oli pruunika tooniga põsepuna, mida segati kokku kinaverist ja adrust või mooruspuumarjadest. Kreeklannad kandsid puna põsenukkidele enamasti ringikujuliste laikudena, kuigi see ei pruukinud olla ainus viis. Toonitud põskede juurde kuulusid tihti ka punased huuled, samas võis värvitud olla ainult suu. Kreeka naiste iluprotseduuride juurde kuulus ka silmade värvimine. Tõenäoliselt