2. Inimese silm tajub esmapilgul nii ilusat kui inetut. Inetut nähes pöörab inimene silmad kiiresti kõrvale, samas ilusat vaadates ei saa vaatepildist iial küll. 3. Värvi ilu on pärit vormist. Plotinos toob näiteks tule, mis on kõigest olevast kõrgem, asudes idee tasemel. 4. Kaugema ilu nägemiseks tuleb tõusta ülespoole, meeltetaju tuleb jätta alla maha. Plotinose ilu on vertikaalne - hing tõuseb üles, et näha iluideed ja tuleb uuesti alla, et võtta ilutunnetus kaasa. Plotinose arvates peaks ilu inimestes tekitama imestust, magusat hämmeldust, uha, armastust ja naudinguvärinat - läbinisti füüsilisi tundeid. Plotinose idee kohaselt tunneb meie hing ära harmoonia idee, mida ta on tunnetanud ja ütleb meie kehale, et see on ilus. 5. Plotinose väitel on armastajad need, kes tunnetavad ilu enda sees ja see ongi põhjus, miks nad tahavad koos omaette olla. Ilu selgituseks kasutab Plotinos väljendit olevalt olev. Hinge teeb
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna- tähendab oskust mõistupäraselt toimida. Analoogia kunstnike funktsioonist. Suurim hüve oma funktsiooni teostamine parimal võimalikul viisl. See on tema kõrgeim eesmärk. Inimhinge funktsiooniks on mõistupärane toimimine kogu elu jooksul. Kas voorusest piisab õnnelikuks eluks? Varane Platon : ei piisa, me vajame ka midagi muud sinna juurde. Hiline Platon : jah, piisab täiesti, kui me oleme jõudnud kõrgema ilutunnetus tasandile. Aristoteles : loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täiusliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid : head teod nõuavad vastavat varustust. Aristoteles (Poliitika) keha hüved ja välised hüved on vajalikud hinge pärast, mitte vastupidi. Stoikude vastus : Voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus õiged arusaamad sellest, mis on hüve. Peamised voorused on õiglus, mõõdukus ja julgus.
Sellised maastikud ei kujuta ühtki konkreetset lõiku loodusest, vaid pildile on koondatud põnevaid, sageli võõramaiseid maastikudetaile: kõrgeid mägesid, hiiglaslikke puid, uhkeid losse või antiikehitiste varemeid jne. Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissidetaoliste massidena puud, varemed jms, keskel aga avaneb vaade kaugusse. Nende kunstnike maalide kaudu leiti uus ilutunnetus maastikus ning hakati lausa kopeerima maalil kujutatut tõelisesse maastikku. 3. Populaarne oli ka arheoloogia - metsistunud pargid, igasugused varemed jms. Siin kerkisid esile Hiina maastikukooli mõjud. Hiina aedadel on otsene mõju inglise parkidele (Chambersi teosed). Lisaks mõjutas maastikukujundust ka agraarrevolutsioon: domineeris põllumajandusmaastik, tegeldi eelkõige karjakasvatusega, nii et pastoraalse maastiku ideaal
annaabi.ee 
