Teisalt on kahtlemata sobiv nimetada inimese kõiki vabu, kujutlusvõimet eeldavaid tegevusi mänguks. Põhjuseks see, et need on spontaansed ning ei toimu välise vajaduse või ohu sunnil. 7. Mis on S käsitluses ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnusjoon? Miks? Ilutunde kõige tähelepanuväärsem tunnus on ikk aveel määratlemata. Iga nauding on positiivne ja loomupärane väärtushinnang ent mitte igaüks neist ei tähenda ilu tajumist. Ilutaju keskmes on tõepoolest nauding, kuid imselt leidub temas midagi sellist, mida teistes naudingutes ei esine ja mille tõttu neid teadvuses ja keeles eristatakse. 8. Millised on esteetilise naudingu põhilised omadused? Esteetiline nauding pole omakasupüüdmatu – Öeldakse, et teised naudingud rahuldavad meie meeli ja kirgi, süvenedes ilusse aga tõuseme endast kõrgemale, kired rahunevad, me tunneme ära hea, mida me ei püüa omandada.
e. ikka teravamalt ära kuulma ja sedasi üksteist tuetades ikka enam ja enam oma soo seisuste ja kohustustele osavamaks, wäärilisemaks inimeseks kasvama/ ), ja et seda andis välja NAINE. Eraldi on intrigeeriv ja sama oluline, et see naine kujunes ja kujundas end (nii saatuse soosingul kui hoolimata saatusest ja oludest) iseseisvaks mõtlejaks võime öelda isemõtlejaks (omas keskkonnas), mistõttu ajakiri oli mh ka tema maailmavaate, teadmiste, huvide, elukogemuse, pedagoogitalendi, ilutaju, loomingulisuse, aga samuti psühholoogilisel tasandil iseloomu peegel. Mõisaprouast ristiemalt saadud nimele Caroline eelistas ta enda valitud eestipärast Lillit (Eduard Vilde Tabamata ime kangelanna tuleb aastaid hiljem 1912) niisiis, see NAINE oli Lilli (Caroline) Suburg. Olles kandnud ajakirja ideed aastaid hinges, saavutas Lilli Suburg lõpuks kolmandal katsel loa selle väljaandmiseks sedagi vaid tänu nutikale
Mõõdupuu asub meis eneses. Kõik meie tunded on mõnu ehk naudingu, ebameeldivuse tunded. Naudingut tunneme, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust tunneme, kui see ei rahulda meie vajadust. Vajadusi võib nimetada ka eesmärkideks, otstarbeks. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav kujutletavale eesmärgile, otstarbele (N: söön midagi, kuna mul on selle järgi isu - mõnutune; kui isu pole, on see söök vastumeelne). On olemas üldine ilutaju - kes nõus pole, peetakse maitsetuks. Püüab määratleda esteetilise otsustusvõime piire. Me langetame pidevalt otsuseid otstarbekuse üle. Objetiivne otstarbekus. Elava looduse vaatlusel ei saa läbi otstarbekusele viitamata. Elavate olendite puhul on ilu võimalik mõista just selles organismis. Teleoloogiline vaatlus on rajatud objektiivsele otsusele. Kant näeb, et ilu sünnib otstarbekusest. Selles teoses on aprioorsed: tunne, esteetika, otstarbekus. Nendest lähtutakse.
annaabi.ee 
