ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõikjal, pillan praegu üksluise päeva pudemeid, kui pärast pikki ooteaegu te juurde juhus mind ei vii. Mu lõpp on raske niikuinii. Jah, selleks, et mu elupäevad veel vältaksid, on vaja mul eelteadmist ikka hommikul, et täna teid mu silmad näevad... Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust.
ei tahtnud ma ju mingil juhul käest anda vana vabadust. Veel midagi: meid lahku paiskas julm ohver, Lenski eluots... Kõik hellad alged rebis-raiskas mu südamest siis tuskav trots. Liig võõras kõikjal, kütketeta, ma õnnest mõtlesin ka nii: õnn see on rahu. Olla prii! Oh jumal! Kuidas küll sain petta... Ei! Vaikselt nagu varjupilt te kannul püsida ja samas ehk näha minut-minutilt te huulenurki naeratamas, - te pilgu paistel tajuda te hääleilmet, ilurikkust, kui surma sülle vajuda ja kustuda... oh õndsalikkust! Kuid võimatu! Nii otsin teid ma huupi kõikjal, pillan praegu üksluise päeva pudemeid, kui pärast pikki ooteaegu te juurde juhus mind ei vii. Mu lõpp on raske niikuinii. Jah, selleks, et mu elupäevad veel vältaksid, on vaja mul eelteadmist ikka hommikul, et täna teid mu silmad näevad... Te pilk on karm... Nii kardan just, et nüüd mu alandlikku malbust te vihkate kui viimast halbust ja ülekõlvu kavalust.
annaabi.ee 
