põhinõue Õilis lihtsus ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. rõhutasid Valgustusajastut. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. Suuremateks väärtusteks muutusid reeglipärasus ja kord. Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. kuulsaimad esindajad Valgustajad: Voltaire Montesquieu Diderot John Constable William Turner Caspar David Friedrich Eugene Delacroix Theodore Gericault Francisco Goya
eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine. PRANTSUSM- "igaveste ilureeglite" kaitsmine; autoriteet oli J.A.D. Ingres; mai oska edasi:D
Näiteks esitati indiaanlaste elu kui ideaalset. Mida rõhutasid romantikud Romantism väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Vastupidi valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust, sest nende arvates oli mõistus ühiskonna elu kujundajana osutunud jõuetuks. Universum ei paista romantikule mitte mõistusliku süsteemina, vaid irratsionaalsena. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Igaveste ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. Romantismi sünd Inglismaal Varem kui Mandri-Euroopas levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud Inglismaal. Tööstuslik pööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata
mitmeid põhjuseid. Sotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja meenutamine rahvusliku identsuse otsingutega. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus rahulolematus kaasajaga. Romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida naudib klassitsism), on romantikule masendav. Ühiskonna reegleid ja kohustusi tajuvad romantikud ahistavatena. Igaveste ilureeglite asemel hindab romantik kunstniku originaalset eneseväljendust. Romantismiga algab ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada voolus, mis ühesuguse sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. Varem kui Mandri-Euroopas levisid mitmed romantilised ideed ja meeleolud Inglismaal