Alveri vaikimise perioodi tõlgendatud väga aktiivselt ja see on ka kultuurimärgiks saanud, n-ö vaikiv vastupanu. 1950 tekkisid katsed Alver kirjandusse tagasi tuua, need ei lähe sujuvalt. Looming: 1927 Tuulearmuke, 1930 Invaliidid, 1931 Lugu valgest varesest, 1935 Viletsuse komöödia, 1936 Tolm ja tuli II järgu sissejuhatus, esimene lüürika raamat, debüüt. Erinevalt Talvikust näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib jäärkida teatavast ilupreesterlusest või maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. 1966 Tähetund, 1971 Eluhelbed, 1979 Lendav linn, 1986 Korallid Emajões. ''Lugu valgest varesest'' ilmus 1931, esimene Alveri poeem, irooniline haritlusluule. Puskini mõju on Alveri loomingut kujundanud, eriti see, kuidas jutustada lugusid värsis. Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga.
dekadentlikku pilti "Tolmus ja tules", aga näeme muid asju ka, mida nt Talviku debüüdis ei ole. Silma torkab ka see, et see on väga kõrgtasemeline ja professionaalne debüüt luulesse. "Tolmule ja tuulele" on iseloomulik suurehaardelisus ruumilises mõttes. Väga tugeva vertikaalse mõõtme ära kasutamine. Maailm, mis siin avaldub on kultuurikeskne. + keelelise nõtkuse ja vormiranguse ühendus + erinevalt Talvikust on näha kunstikummarduslikumat hoiakut võib rääkida teatavast ilupreesterlusest v maailmapildist, mille täielik valitseja on kunst. Puskini mõju on Alveri loomingut tugevalt kujundanud. Ei saa öelda, et kõiges. Kui nt esimese raamatu puhul räägitakse metalsest intellektuaalsusest, siis ei ole see nii väga Puskiniga seotud. Aga see, kuidas jutustada lugusid värsis, on mingil moel Puskini toel õpitud. Ka elegantne värsikasutus ja iroonilised nõksud sobivad ka Puskini taustale. + Nietzsche mõjud
annaabi.ee 
