tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi. Seega toob antud raamat ideaalselt välja vahe ilusal ja koledal ning kuidas inimese välimus on oluline. Tänapäeval saab juba sellele väitele vastuvaielda. Ühiskond on palju toleleerivamaks muutunud. Inimesed, kes on teistest erinevad ja võib-olla ei vasta kõigile ilunormidele saavadnüüdsel ajal rohkem võimalusi, kuid kindlasti ei ole neid nii lihtne, kui neil kes on tõesti füüsiliselt väga ilusad. Ilusaid eelistatakse küll rohkem, teised lihtsalt peavad rohkem vaeva nägema. Ka selline olukord pole võrdne, aga parem ikka kui oli see näiteks Victor Hugo teose tegevusajal. Oluline on see, et ilu töhtsus on vähemaks muutunud, sest keegi ei saa ju ennast muuta teistsuguseks nagu ta on sündinud.
Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi. Gooti romaan esimene gooti romaan oli ,,othranto loss"
annaabi.ee 
