Vilde saabus Riiga läbimärjana, taskus ainul 3 rubla. Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas. Riias sai Vilde tuttavaks neiu Antonie Gronauga, kes töötas modistina ema moeäris. Ta oli vallaslaps, sündinud Venemaal, Varssavi kubermangus. Tal puudusid küll igasugused vaimsed huvid aga oma ilu ja veetlusega oli ta suutnud Vildet võluda niivõrd, et nad tegid koos plaane kuidas Riiast üheskoos lahkuda. Nõnda ,,põgenesid" nad koos otse Berliini, ilma et nad seda kellelegi öelnud oleks. Kui neiu ema sai teada et nad seal on, kolis ka tema sinna elama.
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? a. Kirjandus on seotud keelega b. Tavaliselt kirjalik c. Ilukirjandus kuulub kunstide hulka d. Ilukirjanduslikul teosel on esteetilised või poeetilised funktsioonid e. Kunstiline fenomen tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA f. Ilukirjandus - Lugeja poolt tekib lisaväärtus g. Kirjandus on keele funktsioon (poeetiline ja integreeritud keel). Kirjandus on fiktsioon. Kirjandusteos on objekt, mis kannab esteetilist väärust. Kirjandus on intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon. 2
Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks. Esimese puanse okupatsiooni ajal põgenes J. Pitka 1940. aasta augustis üle Läti Soome. Kui Saksa-Vene rinne 1944. aasta algul jälle Eesti piiridele veeres, tuli Pitka sama aasta aprillis kodumaale tagasi. Ta oli esialgu meelestatud saksameelselt ning agiteeris eesti mehi astuma Saksa sõjaväkke. 21. augustil sai ta siinse SD ülemalt
annaabi.ee 
