Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva kunstitehnilise baasi omandas seal nii Köler, Adamson kui ka ajutiselt Weitzenberg. Tartu Ülikool ja Tallinn olid peamised peamised baltisaksa kunstielu keskused. Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning
saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust, struktuuri Luules hinnati riime
dekoratiivne, kerge, asümmeetriline. Perioodi dekoratiivne kunst kuulub oma rafineerituse, asümmeetriliste kompositsioonide, intiimse vaimu ja mugavuse poolest 18.sajandi kunsti kõrgsaavutuste hulka. Interjööris püüti eluruumidele anda võimalikult rohkem intiimsust, selleks eraldati eluruumid paraadruumidest. Barokse palee pearuumi – saali – asemele astus nüüd intiimsem ja mugavam, mõõtmetelt väiksem linnamaja (hotel’i) salong, mis oma olemuselt vastas paremini ajastu elu- ja iluideaalidele. Ruumides tihti kasutatud ovaalne põhiplaan võimaldas nende ornamentaalset kaunistust käsitleda kui ühtset tervikut, kus seinapannoode ja peegleid liigendav peentest liistudest või stukkdekoorist koosnev ornamendikompositsioon jätkus laes, ustel, aknapõskedel, luues asümmeetrilise, ent õhulise ja tantsiskleva interjööri, mida toetasid pastelsed põhitoonid. Kullatud ornament oli barokiajastuga võrreldes peenem ning toetas rokokoolikku kergust ja haprust
annaabi.ee 
