osa ekspordist. Eesti põllumajandus tootis kaugelt enam kui siseturg suutis tarbida. Maal kerkisid moodsas piimatalituste hooned. Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Elu maal muutus kahekümne aastaga märksa paremaks. Uued taluhooned olid uhkemad, maarahvas hakkas kandma linnast ostetud riideid ning maale jõudis veo- ja sõiduautod, enamikul olid jalgrattad. Jõukamad talud hakkasid pöörama tähelepanu heakorrale, rajati eksootiliste taimedega iluaedu ja parke. 10 VÄLISKAUBANDUS Majanduse piiratud mahu tõttu oli väliskaubandusel Eestile suur tähtsus. Eesti eksportis põllumajandussaadusi, tööstuskaupu, toorainet ja pooltooteid, importis tööstustoodangut ja toorainet. 1936. aastal oli Eesti väliskaubandussidemed rohkem kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid esikohal Suurbritannia ja Saksamaa. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud endale kindla koha rahvusvahelistel turgudel
Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib. Ma nägin igasugu tegusid, mis 13 päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole. [---] Ma tegin suuri tegusid: ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid. Ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. Ma ostsin sulaseid ja ümmardajaid, samuti oli mul veiste, pudulojuste kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud. Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid. Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile. Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine
Keiser Nero lasi peale suurt tulekahju Rooma linnas rajada suure pargi (ca 40 ha) 65. a. Suur tiik asus seal, kus praegu on Colosseumi varemed, ehitused parki laiali pillutatud, aasade ja puudesalude keskel. Seal oli ka nii mets- kui koduloomi. Loomad ja linnud olid tähtsad muidugi ka kulinaaria seisukohast. Luculluse villa juures Baiae's olid suured kalatiigid nii mageda kui mereveega. Lucullus, nn rändav maaomanik, oli üldse üks esimesi roomlasi, kes hakkas rajama suuri iluaedu Roomas ja mujal, võttes eeskuju sellest, mida nägi oma rännakutel hellenistlikus Aleksandrias. Teised jõukad roomlased tema järel. Tekkis uus amet: topiarius, aednik, kes tegeles aedade kunstipärase kujundamisega. Rooma lähedal asutati lugematuid puukoole ja aiandeid, mis varustasid rikkaid linnakodanikke Koostanud: 26Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
