jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk pretsipitatsiooniks. Magnetosfäärist sadavate osakeste energia siirdub põrkumisel ionosfääri osakestele. Pisut hiljem vabastavad ionosfääri osakesed selle energia virmaliste valgusena. Piirkond, kus maakera magnetväli ohjab virmalisi ajendavaid magnetosfääri plasmakihi osakesi, moodustab kummagi magnetpooluse ümber ovaalse ala. Neid alasid kutsutakse virmaliste ovaalideks. Virmalised ilmuvadki ainult nende kohal. Olenevalt olukorrast muutuvad ovaali suurus ja asend tugevasti. Rahulikel perioodidel on ovaalid kitsad ja väikesed. Soome kohal asub rahuliku perioodi ovaal maa põhjaosas. Aktiivsusperioodil võib ovaal ulatuda Põhja-Soomest kaugele maa lõunaossa või tervenisti sinna nihkudagi. Kui aktiivsus palju ei muutu, püsivad ovaalid Päikese suhtes enam-vähem paigal. Et maakera pöörleb, muutub ovaalide asend maapinna suhtes ööpäeva jooksul. Näiteks Skandinaavias
Päikesepaistelise ilmaga võib tihti näha eeskätt asfaltteedel vesiseid laike või triipe. Ka see kuulub miraažide hulka ja tekib seetõttu, et tee kohal on tugevasti soojenenud õhukiht ja sealt peegeldub vastu taevas. Ka eemalasuvad autod võivad olla moonutatud väljanägemisega. Ülemine miraaž Kui valguse teekonnale jäävad erineva tihedusega õhukihid, siis liigub valgus nagu peeglite vahel ja võib väga kaugete vaatlejateni jõuda. Nii ilmuvadki nähtavale objektid, mis jääksid muidu horisondi taha. Kui maapinna lähedale koguneb/tekib väga külma õhu kiht, aga selle kohale jääb soojem õhukiht (inversioon), siis väheneb õhu tihedus kõrgusega esialgu väga kiiresti. Seetõttu kaldub valgus maapinna poole ning eemalasuvad objektid näivad olevad kõrgemale tõstetud. Seda nimetatakse ülemiseks miraažiks ja see on iseloomulik kohtadele, kuhu koguneb külm õhk (nõod ja orud), jää- ja lumeväljadele
Sumeri keel kadus igapäevakõnest kuid säilis teaduskeelena veel pikka aega. Väike-Aasiasse jõuavad sel perioodil indoeurooplased (hetiidid). 19.-18. sajandist eKr alates on indoeuroopakeelsed rahvad Assüüria tekstides nähtavad. Üks teooriatest ütleb, et võimalik, et Väike-Aasia oli üks indoeurooplaste algkodudest ja rändekeskustest. Indoeurooplastega koos ilmub ka oluline muutus sõjakunstis hobused ja hobukaarikud. II aastatuhandel ilmuvadki sõjakaarikud lahinguväljale. I aastatuhandel eKr hakkab kaarikusõit taanduma ning esile kerkivad ratsaväed. Mesopotaamias hakkavad domineerima suurriigid (nt Eelam, Assüüria, Mari, Babüloonia). Püsima jäävad Põhja-Mesopotaamias Assüüria ja Lõuna-Mesopotaamias Babüloonia. Mõlmad olid etniliselt semiidid, mõlema riigi kultuurkeel oli akkadi keel (küll eri murded), kasutati kiilkirja. Austasid paljuski sama panteoni, olid samad traditsioonid
Esimene loominguperiood on 1904-1919. Kõigepealt on häbelik, ehkki tema on oma loomult üsna enesekindel daam. Under ja Adson elasid elu lõpus pansionaadis. Viimased 7 aastat oli seal. Loomingu suhtes oli väga enesekriitiline, kõigepealt liikus tuttavate ringis käsikirjaline luulekogu, seal tema enda poolt valitud pseudonüüm, Maria Maarjamaa. 1917 26 Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett? Koosneb 14 luulereast, igas reas on 11 silpi, seega peab olema 154 silpi. Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett
annaabi.ee 
