sajandi suuri meistreid, joonistades ja maalides nende kompositsioone ja töötades nende natuuri järgi. Kuid oli tunda, et David oleks tahtnud juba varem Rooma jõuda, kuna mainis oma lähikondsetele, et tal oli „…raskusi Prantsuse halba stiili Roomas maha raputada“.12 1779. aastal toimus Davidis murrang ja temast hakkas saama praeguseks maailma mõjutanud kunstnik. Pärast maali „Patroklose matus“ (1778) vajus David kriisi. Ilmutuslikult mõjus Davidile kaasõpilase Peyroni ja skulptorite Lamarie, Suzanne’i, Giraud tööd. Peyron, kes Akadeemiale oma kõrge stiili tõttu meele järgi oli, „avas Davidi silmad“, Lamarie andis mõjutusi puhtaks jooneks ja varjudevabaks maaliks. Uute ideede stressi all sattus David masendusse ja segadusse, ning ei suutnud oma õpinguid lõpetada. (32) 13 Kriisist välja tulemiseks sai ta Akadeemia juhtide loal sõita koos Quatremére de Quincy ja skulptorist sõbra 9 Kartna 1991: 144
Balzaci jaoks realism oli olmekujutlus. Tol ajal ei olnud maailm kaduv. Balzac toob need asjad kaasaega. Ta ka pöördub lugeja poole, tuletades meelde tuttavaid asju. Balzaci jaoks võis see olla rohkem nagu koolikirjandi kirjutamine. Kui vaadata Balzaci ja romantilist romaani siis romantismi tunnuseid sel määral enam ei leia. Suur vahe on siin ka keskkonnas. Ei taheta kujutada kaugeid sündmusi vaid oma kaasaega. Samas ei tahtnud romantikud teha asju teaduslikult vaid ilmutuslikult teha. Oma realismi pärandas ta edasi. Tema taotlust tunneme mingil määral hiljem naturalistide juures kes siia midagi lisasid. Ka nemad rääkisid teaduslikkusest, kuid see oli siis muutunud. Uus loeng 21.05 Stendhal ei olnud romantik nagu Scott ei olnud realist. Tema esimene ,,Sajandi lapse" romaan sai suure kriitika osaliseks. Hiljem jäi ta Balzaci varju. Kui realism oli kirjanduses nõudeks, tuli kirjutada asjadest millest kirjanik ise teadis. Ja Balzac sai kritiseerida
annaabi.ee 
