traditsioonilise loogika reeglite alusel. Kui üks eeldustest on konkreetne üksikväide, tuleb teine eeldus konkretiseerida sellele üksikjuhule, nii nagu tehti ka tingiv-kategoorilistes süllogismides. Predikaatloogika vahenditega saab tõestada, et selline arutlus on kehtiv. N10.11. Näidake, mida on võimalik järeldada järgnevatest väidetest. Iga ravim on kas kasulik, kahjulik või neutraalne. See ravim on kasulik. Lahendus: ilmutamaks süllogismi, kasutame üldjaatuse printsiipi, ning seejärel saame väita, et see, mis kehtib iga ravimi kohta, peab kehtima ka selle ravimi kohta. Tähistame konkreetsed väited: K – see ravim on kasulik; A – see ravim on kahjulik; N – see ravim on neutraalne. Koostame disjunktiivse süllogismi K ⊕ A ⊕ N, K ⊨ ¬A & ¬N (modus ponendo tollens). Järelikult: see ravim pole ei kahjulik ega neutraalne.
traditsioonilise loogika reeglite alusel. Kui üks eeldustest on konkreetne üksikväide, tuleb teine eeldus konkretiseerida sellele üksikjuhule, nii nagu tehti ka tingiv-kategoorilistes süllogismides. Predikaatloogika vahenditega saab tõestada, et selline arutlus on kehtiv. N10.11. Näidake, mida on võimalik järeldada järgnevatest väidetest. Iga ravim on kas kasulik, kahjulik või neutraalne. See ravim on kasulik. Lahendus: ilmutamaks süllogismi, kasutame üldjaatuse printsiipi, ning seejärel saame väita, et see, mis kehtib iga ravimi kohta, peab kehtima ka selle ravimi kohta. Tähistame konkreetsed väited: K see ravim on kasulik; A see ravim on kahjulik; N see ravim on neutraalne. Koostame disjunktiivse süllogismi K A N, K ¬A & ¬N (modus ponendo tollens). Järelikult: see ravim pole ei kahjulik ega neutraalne. 5
annaabi.ee 
