Keeriste vastuvool sünnib tegelikult voolu enda jõust. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Ka niinimetatud anorgaaniline on tegelikult vaid veel äratamata, magav elu. · "Ka nn. surnud mateeria on vaid magav, ...looma ja taimemaailm..." Looduses toimub evolutsioon, milles madalamad vormid võetakse kõrgemate koosseisu, samas on kõik aga igavese substantsi (või absoluutse) osa. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Kui Fichte filosoofia raskukspunkt asus eetikas, siis Schellingi oma esteetikas. Just kunstis ühinevad tema arvates vaimsus ja loodus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Schellingi probleem, kuid vastandid moodustavad ühtsuse, leiab 1801 a. lahenduse tema identiteedifilosoofias. · "Kõik, mis on, on iseendast üks." Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad
Eneseteadvus produtseerib iseenda ja mitteteadlikult objektide maailma. Loodusfilosoofia. Loodus kui subjekt on absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Peab olema mingi vastujõud, millest lähtuvad vormingud. Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevas kujunemas. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Esteetika. Kunstis ühinevad vaimsus ja loovus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Identiteedifilosoofia. Kõik, mis on, on iseendast üks. Absoluutses identiteedis käituvad kõik vastandid indiferentselt. "Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) - inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Kõik loodu tuleb Jumalast, kuid on samas temast erinev. Kõige läte on Jumala aluses (pole Jumalas tema ise)
annaabi.ee 
