Andus Kivirähk on teinud oma teosest ,,Mees, kes teadis ussisõnu" omalaadselt traagilise eestlaste müüdi. Eesti nüüdisaja silmapaistva kirjaniku Andrus Kivirähnu romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli oma ilmumisaastal 2007. raamatumüügi edetabelite tipus. Kivirähk pälvis oma romaaniga Virumaa - ja Vilde kirjandusauhinna, kusjuures kahe erineva zürii otsus langes kogu ajaloo jooksul kokku teist korda (aastal 1992 kuulusid mõlemad auhinnad Kalju Saaberi romaanile "Punaselageda saaga".) Teosel on huvitav kaanekujundus Andres Rõhu poolt, kus näeme vanaaegset ornamentikat, mis annab müütilist hõngu. See oli esimene raamat, mille lugesin vabatahtlikult läbi
Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu ka seniste mõttekaaslastega. Juba esimesel ilmumisaastal sugenes ,,Sakalal" Jakob Hurdaga tüli, mis laienes kahe rinde võitluseks. Eesti haritlaste pere lõi "Sakala" poole, Kreutzwald ja Hurt olid tema kaastööliste nimekirjas, Hurt küll ainult nimekirjas, kuna Kreutzwald esialgu ka tõesti tegi kaastööd. Suure huviga loeti tema luulestiililisi kirju "Sakalas". Seal oli ka tema regivärssidesse seatud muistend Koidust ja Hämarikust. Seda "Sakala" algperioodi, seda kevadiste
annaabi.ee 
