Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga, kes jäi kahjuks kirjutamisstiililt alla esimesele. Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala" lugejate arv tõusis kiiremini ja kõrgemale kui ,,Eesti Postimehe" oma ning 1880. tabas Jannsenit halvatus, mis ta töövõimetuks muutis. ,,Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. See kõik tõi kiirelt Jakobsonile kaela mitmeid kohtuasju ning ta ajaleht suleti pooleks aastaks. Suurlõhe ·Tekkis kaks leeri, mille ühel poolel oli Jakobson oma poolehoidjatega ja teisel pool Hurt enda omadega
Christian Andersen (1805-75) on käsiteldav nii romantikuna kui ka realistina. Tema naiivne, kergesti sentimentaalseks kalduv looming oma kangekaelse ohtrusega, hakkas koduseid vormiesteete tüütama ja seda õigustatultki, sest isegi parem osa sellest, romaanid ,,Improvisaator" 1835, ,,O.T." 1836 ja ,,Ainult mängumees" 1837, on tänapäevasele lugejale juba täiesti iganenud. Sellest tuli, et ka tema kunstmuinasjuttudele nende ilmumahakkamisel (,,Muinasjutud ja lood" , vihkudena alates 1835-1872) vaadati kui lastejuttudele. Ometi sai ta just läbi nende maailmakuulsaks, tunnustuski tuli esmalt välismaalt ja lõpuks hakati ka kodumaal temale kui rahvuslikule uhkusele vaatama. Piibli kõrval on Anderseni muinasjutud nüüd kõige enamatesse keeltesse tõlgitud teoseid kogu maailmakirjanduses. Tema varasem looming oli tüüpiline katsetamine romantismi igasuguste vormiliikudega. Tema
"poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega". See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt poliitikaks kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati ka rida uusi eesti seltse (teiste hulgas esimene kasumit taotlev laevaselts "Linda"), peeti kahe aastaga maha kaks üldlaulupidu (üks Tartus ja teine Tallinnas) ning rahakogumine Aleksandrikooli heaks võttis sisse uue hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni. "Sakala" ületas oma teravuse poolest tunduvalt poliitiliselt üsna vaoshoituks muutunud "Eesti Postimehe", mille lugejaskond hakkas vähenema. Lisaks tabas Jannsenit 1880. aastal halvatus, mis ta töövõimetuks muutis, ja tal polnud enam abiks ka tütar Lydiat, kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak
annaabi.ee 
