haldusorgani poole, siis reeglina peaks sellelt inimeselt küsima, kas nad tahavad vaiet esitada. 2. Erandid: a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3) II. Tühisuse aluste puudumine 1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) + 2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) + 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. 2 2. Kultuuriministri 15.01.2013. a käskkirjaga määrati 2013
Juhud, mil haldusakt on tühine, on sätestatud HMS § 63 lg 2: 1. sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2. sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3. seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4. see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5. sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Riigikohus on oma praktikas lisanud nn ilmselguse kriteeriumi, s.t tühisuse aluse olemasolu peab olema ilmselge. Haldusakti andnud organ võib igal ajal tühisuse kindlaks teha ja isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib seda igal ajal nõuda nii haldusorganilt kui ka kohtult (HMS § 63 lg 4) – tegu on liigilt tuvastamisnõude või -kaebusega (HKMS § 6 lg 3 p 3: kaebusega võib taotleda avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlaks tegemist). Tuvastuskaebust saab esitada tähtajatult. 2.2
annaabi.ee 
