ei ole Sotsiaalne kontroll on oma olemuselt konservatiivne, püüdes olemasolevat sotsiaalset korda konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel säilitades tagada ühiskonna stabiilsus ja toimimine. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka sisemiseks ja väliseks. spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et Hälbimist saab defineerida ainult konformsuse kaudu iga kord, kui mingi grupp kehtestab ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine.
üldiselt ning üksikute spordialade puhul eriti. Sport on sotsiaalne konstruktsioon, suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik
Kuigi vestlus lõppeb Platoni varajastele dialoogidele iseloomulikul moel tulemuseta, on olulisim juba öeldud. Oluline on, et suuname oma tähelepanu õigele asjale: erilistelt mehistelt tegudelt mehisusele endale. Mõistlike ja moraalsete olenditena peame me endale selgeks tegema, mis on mehisus vooruse ühe liigina. Kuid selles jõuame selgusele ainult otsides kõiki mehisuse ilmnemisvorme ühendavat tegurit – mehisust kui niisugust, niisiis mehisuse ideed. Platon on kinnitanud, et selline mehisuse idee on olemas. Voorusel on ja peabki olema objektiivne alus, kuna muidu ei saa meil olla puhast teadmist sellest. Et mingi üksik tegu saaks olla mehine, peab olemas olema mehisus kui selline, mis sellele loogiliselt eelneb – ilma mehisuse üldist mõõduta või kriteeriumita ei saa ükski eriline tegu olla mehine.
annaabi.ee 
