Aga otsestest ajaloo allikatest ei ilmne niisugune protsess. ,,Ei ole selge, kes oli täpsemalt need, kelle huve katoliku vaimulike ebaväärikus ning õpetuse ja kirikuteenistuse sisulised ebakõlad, mõistusevastasus või lihtsalt arusaamatus häirisid usuliste tõekspidamistega. Tüli osapoolteks olid tavaliselt ilmikvaimulikud ja kloostrid või ka linn ja kloostrid. Samas ei leidu reformatsiooni eel ja kestel allikates mingeid tõendeid usulistest vastuoludest all-linna katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16
Nad tegelesid haigete põetmise, vaestehoolekande ja muuga. ametlik kirik suhtus begiinidesse kahtlusga, pidades neid nende müstikasse kalduvate huvide tõttu ketseriteks. Tavalistest nunnaordudest erines begiinide ordu sellega, et iga begiin võis soovi korral ordust lahkuda ning abielluda. Begiinide ordul oli ka väiksearvuline ja vähetähtis meesharu, keda nimetati begardideks. Kollegiaatkirikud on kirikud, kus kaanonite kolleegium ( mittekloosterlik ja ilmikvaimulike kogukond) igapäevaselt linnapea või dekaani kodus jumalateenistust läbi viib. Oma valitsemise ja religioossete tavade poolest meenutavad kollegiaatkirikud katedraale, aga seal pole piiskoppi ega piiskopikohustusi. Neid toetati kohati üpris ulatuslike maaaladega, kas siis kirikute poolt või benefiitside näol. P. Birgitta ordu - 1346. aastal rajas Püha Birgita Püha Birgitta Ordu. Ta oli rootsi aadlidaam, kes lõi oma kloostri. Püha Birgitta ühendas munkade ja nunnade kloostreid,
annaabi.ee 
