umbes 4,5 miljardi aasta eest. Umbes 4 miljardi aasta eest toimus Kuu pommitamine kosmosetolmuga, mille läbimõõt võis ulatuda 160 kilomeetrini. Sellel ajal toimub aktiivne vulkaaniline tegevus, mis peatus üle 3 miljardi aasta tagasi. Uuringud näitavad, et Kuu on viimase 3 miljardi aasta vältel olnud üsna rahulik. 7 Kivimid ja Kuu pind Kuu meredes on basaldid, mis koosnevad põhiliselt: pürkoseenist, plagioklassist, ilmeniidist ja oliviinist. Need kivimid sisaldavad rohkesti rauda, titaani ja haruldasi muldmetalle (EE, 7.köide, lk 245). Kuu kivimid on võrreldavad Maa aluseliste magmakivimitega. Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus
66. Kirjeldage 4. perioodi kuuluvate d-metallide, 11. ja 12. rühmade elementide saamist ning kirjutage vastavad tasakaalustatud reaktsioonivõrrandid. Skandium- Skandium Sc on reaktiivne metall. Reageerib energiliselt veega. Sc3+ ioon on vees tugevalt hüdrateeritud ja tekkiv [Sc(H2O)6]3+ kompleks käitub happena (tugevuselt etaanhappe sarnane). Titaan- · Titaan on suhteliselt reageerimisvõimeline, kuid korrosioonikindel, kuna õhu käes kattub passiveeriva oksiidikihiga. Saadakse ilmeniidist FeTiO3 ja rutiilist TiO2. Titaani saadakse maagi töötlemisel klooriga, mis annab lenduva TiCl4, mida edasi redutseeritakse sulamagneesiumiga: TiCl4(g) + 2Mg(l) Ti(s) + 2MgCl2(s) Vanaadium- Vanaadium V on pehme, hõbehall metall, mida saadakse vastava oksiidi või kloriidi redutseerimisel: V2O5(s) + 5Ca(l) 2V(s) + 5CaO(s) Kroom- Kroom Cr on hele, läikiv, korrosioonikindel metall, mida saadakse mineraali kromiidi FeCr2O4 redutseerimisel söega elektriahjus