saksa väljaannetele. Ta oli üks esimesi eesti muusikakriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemidest, rahvuslikust omapärast ja kunstniku isikupärast. Oma kirjatöödes võitles ta asjaarmastajalikkuse, laialt levinud lihtsakoelise saksapärase muusika vastu, taotledes muusikakultuuris kõrget kunstilist taset. Näiteks on ta kirjutanud järgmistel teemadel: "Rahvalaul ja arvustus", "Sealpool klassikat ja moderni", "Kas laulupidu või muusikapidu?", "Eesti muusika iseloomulik ilmend." Peagi leidis Tobias, et ta ei saa ennast Eestimaal heliloojana vajalikul määral teostada. Samuti polnud siin võimalik läbi viia tema kujutletud oratooriumireformi. Seetõttu otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Sõiduraha kogumiseks, aga ka laiema tähelepanu äratamiseks ja rahaliste toetajate leidmiseks korraldas ta Tartus ning selle õnnestumise järel ka Tallinnas autorikontserte. Need olid samuti ühed esimesed omataolised eesti muusikaloos. 1908. aasta jaanuaris sõitis ta esmalt
Ta oli üks eesti esimesi muusika kriitikuid, kes mõtiskles kunsti probleemide, rahvusliku omapära ja kunstniku isikupära üle. Oma kirjatöödes võitles ta liedertafel stiili ja dilentatismi vastu eesti muusikas ning püüdis siinset muusikakultuuri tõsta kõrgele kunstilisele tasemele.Tema artikleid : Rahvalaul ja arvustus, sealpool klassikat ja moderni, kas laulupidu või muusikapidu?, Eesti muusika iseloomulik ilmend, Andante religiooso Märkmeid tänapäeva kirikumuusikast, Kiriklik orelimäng, Äratusi ja karikatuure, Ooper. 1918 a. haigestus Tobias kopsupõletikku, mis viis ta kiirelt hauda. Tobias on maetud Berliini. Artur Kapp ( 1878 1952 ) Ta oli helilooja, pedagoog ja dirigent. Eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid esindajaid 20 sajandi 1. poolel. Tal on 4 sümfooniat. Ta sündis ja suri Suure Jaanis.
future. The requirement for the novel appears as an assertion towards the external search, but is it not evident that the start of the search should be internal, towards the 1 Arnold Schönberg, Ausgewählte Briefe, ed. Erwin Stein (Mainz: B. Schott's Söhne, 1958), 179. English translation: Schoenberg, Arnold, Arnold Schoenberg Letters, ed. Leonard Stein, trans. Eithne Wilkins and Ernst Kaiser (London: Faber and Faber, 1964). 2 See his article “Eesti muusika iseloomlik ilmend” (The characterising expression of Estonian music), in Eesti Kultura II (Tartu: Postimees, 1913). Primary Source. What I mean here is not so much a certain style but the essence of the music we would like to adopt. This is neither old nor new, because it is born from the Absolute. This cannot be put into words but recognised only. We hear and sense it in the Indian raga, the Gregorian chant, the mass of Palestrina, the passion of Bach and the symphony of Beethoven
annaabi.ee 
