soodsamad. Kui on teada, millised tegurid soodustavad ning pärsivad vaadeldava puuliigi kasvu, siis on puude aastarõngaid analüüsides võimalik kindlaks määrata mineviku klimaatilised tingimused. Mõne puuliigi jaoks võib kuiv aasta väga halvasti mõjuda, teistele võib mõjuda halvasti aga liiga külm suvi. Kogudes piisavalt andmeid ka teiste läheduses leiduvate puuliikide ja võimalusel ka ilmavaatlusandmete kohta saadakse ülevaate sel alal aastaid tagasi esinenud tingimustest. Peale dendrokronoloogia on ka teisi bioloogilisi meetodeid mille abil saab kliimaminevikku uurida - nende hulka kuuluvad õietolmu, fossiilide, korallide ja surnud organismide jäänuste analüüsimine. Veekogude settekihid sisaldavad informatsiooni mineviku metsakatte ja muu taimestiku kohta. Settekihtide proovide analüüs annab teadlastele informatsiooni seda ala enne katnud elustiku ning kliima kohta
panna huvitavaid analüüse. Andmete saamiseks ja analüüsiks on koostööd tehtud ka ilmajaamadega. Põnevad on noortele vaatemängulised ja ekstreemsed ilmanähtused nagu äike ja pagituulte teke ning virmalised, aga ka kõige külmemad talved ja kõige soojemad suved, suured sajud ning nende tagamaad. Mõistagi ei ole ka noored saanud mööda teemast, kas kliima meil siis ikka soojeneb või hoopis jaheneb, samas on väga kohalike ilmavaatlusandmete baasil selliseid otsuseid praktiliselt võimatu teha. Arvestades seda kui palju ilmavaatluste andmeid, nii Eestist kui üle maailma, on GLOBE programmi raames hariduslikel eesmärkidel kõigile kättesaadavad võiks selles valdkonnas töid koolides väga palju rohkem teha. MAJANDUS, TOOTEANALÜÜS, ÕIGUS Õigusteadus ei ole koolilaste seas väga populaarne meieni on jõudnud ainult mõned arvutipiraatluse ja karistusseadustiku tundmise teemalised tööd.