Vahemereline kliima teeb ülekaalukalt teeneid metsatulekahjude levimiseks peamiselt juulist septembrini. Eriti ohustatud on Põhja ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju umbes 2,0 miljardit (Portugali eskuudot) ja veel palju teisi kaotusi. ILMASTIKUKATASTROOFID Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris sõiduteed ja mitu peamist maanteed. Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954. Temperatuur langes ebatavalise 6º C piirimaile.
Suured õhu saastajad on ka metsatulekahjud, mida Portugalis esineb üsna tihti. Portugalil on suur metsaala. Metsatulekahjud levivad peamiselt juulist septembrini, eriti vahemerelise kliima tõttu. Eriti ohustatud on Põhja- ja keskosa Portugalist, Tejo jõe org ja Algarve. Igal aastal on seal umbes 20 000 metsatulekahjut, mis põhjustavad majanduslikku kahju ja veel palju teisi kaotusi. [2] 7.2. Ilmastikukatastroofid Tänu oma asukohale, on Portugal silmitsi seisnud ka mõnede ilmastikukatastroofidega. On öeldud, et ei ole lihtne arvata, mis asukohtades on tormioht, kuna riigis on umbes 10 kohta mis on sama haavatavusega. 1. detsembril 2006. aastal tabas Portugali suur lumesadu, mis blokeeris palju sõiduteid ja mitu peamist maanteed. Üks Portugali mereäärne küla nägi esimest lumesadu peale 50 aastat kestnud pausi. Pealinnas Lissabonis polnud aga sadanud aastast 1954. Temperatuur langes ebatavalise -6º C piirimaile.
annaabi.ee 
