aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle aegsed arhitektid püüdsid torni viltu vajumist takistada, ehitades vajumise poolel olevad seinad kõrgemaks, siis aga hakkas torn teisele poole viltu vajuma ning just see on peamine põhjus miks tornil nii suur kalle on. Ehitus töö seiskus taas 1284. aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde kõigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Tornis on kokku seitse kella, iga heliredeli noodi jaoks üks . Igal kellal on oma nimi. Esimene kell nimega L´Assunta on valatud Giovanni Pietro Orlandi poolt, aastal 1654.aastal. See kell kaalub 3620 kg Teine kell nimega II Crocifisso on valatud 1572. aastal Vincenzo Possenti poolt. See kell kaalub 2462 kg. Kolmas kell nimega San Ranier on valatud 1719-1721
203. aastal pKr ülistamaks keiser Septimius Severust ja tema poega Caracallat keisri ametisse astumise kümnenda aastapäeva puhul. Algselt mainis raidkivi ka Septimius Severuse teist poega Getat, kelle aga vend Caracalla pärast nende isa surma mõrvas ning lasi eemaldada ta nime kõigilt riiklikelt monumentidelt protseduuriga, mida nimetatakse damnatio memoriae (ladina keeles 'mälestuse äraneedmine'). Võidukaar on kaetud marmoriga ja kaunistatud nüüdseks raskeid ilmastikukahjustusi saanud rikkalike reljeefidega, mis ülistavad keisri võitu partlaste ja araablaste üle. Partlased olid iraani ratsutajahõimud, kes elasid 3. sajandi keskpaiku eKr Kaspia merest ida pool. Umbes 250 aasta eKr vabastasid nad end Arsak I (arsakiidide dünastia rajaja) juhtimisel Seleukiidide võimu alt ning rajasid Meediast Baktrani ulatuva, ühtse keskvõimuga suurriigi, mis püsis peaaegu pool aastatuhat. Pidevas võitluses Seleukiididega rajati Partia riik. Vallutati
aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle aegsed arhitektid püüdsid torni viltu vajumist takistada, ehitades vajumise poolel olevad seinad kõrgemaks, siis aga hakkas torn teisele poole viltu vajuma ning just see on peamine põhjus miks tornil nii suur kalle on. Ehitus töö seiskus taas 1284. aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde käigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Kokku käidi välja ligi 10000 ideed torni päästimiseks, milled hulgas oli palju vaiade variante, samuti tõmbid, toed, vundamendi laiemaks ehitamine, pinnasest vee välja pumpamine. Vajumi peatamiseks puuriti põhja serva alla 41 auku eesmärgiga põhja serva süvitada. Puurimist alustati 8.02.1999. Tegu oli eelpuurimisega, mis vältas 4 kuud. Aastaga vajus põhja serv ca 1,5 cm. 21
põhjustatud kahjudele on üsna erinev, sõltudes puuliigist, kasvukohast, puude vanusest, puistus rakendatud majandusvõtetest jpm. teguritest. Metsakahjustusi põhjustavad: · halvad ilmastikutingimused; · putukkahjurid; · seenhaigused; · ulukikahjustused; · metsapõlengud; · inimtegevus (keskkonnasaaste, ebaõiged või kuritahtlikud metsamajandusvõtted) Ilmastikukahjustused Ilmastikukahjustusi võivad põhjustada madal ja kõrge temperatuur, tuul (torm), vihm, lumi ja rahe. Äärmustemperatuuride mõju puudele juba käsitlesime, vaatleme siinkohal lähemalt tormikahjustusi. Suuremad tormikahjustused on Eesti metsi tabanud 1923. a. (92500 tm), 1938. a. (100000 tm), 1943. a. (500000 tm), 1967. a. (6,1 milj. tm), 1969. a. (400000 tm), 2001. a. 2002. a., samuti 2005.a. jaanuarikuu algul, kui esialgsetel andmetel hävis 1,0 miljoni tm metsa (Rootsis näiteks 60 miljonit tm)
annaabi.ee 
