RAHVALUULE FOLKLOOR JA POPLOOR Sissejuhatus Rahvaluule on rahva vaimne traditsiooniline kunstilooming. Põhitunnused: Rahvaluule on rahva vaimne looming. Rahvaluule on traditsiooniline looming. Rahvaluule on kunstilooming. NB! Rahvaluule liigid võivad olla omavahel põimunud: lauluga kaasneda tants, jutustusega laulud, mõistatused ja kõnekäänud. Rahvaluule on: anonüümne (autor pole teada), kollektiivne (iga esitaja lisa omalt poolt midagi, esitab oma tõlgenduse), Suuline Folkloor ja poploor Vanemat rahvaluulet nimetatakse folklooriks, uuemat poplooriks. Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“...
Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed. Vanasõnad rühmadesse jaotatult: Sotsiaalseid vahekordi peegeldavad vanasõnad. Vanasõnad tööst ja töötegijast. Eetilised tõekspidamised vanasõnades. Vanasõnalised ilmastikuended. Vanasõnale kui rikkalikule rahva elukogemuste kunstilistele üldistusele annab suure jõu meisterlik keeleliste vahendite valik. Hästi valitud keelelised vahendid muudavad mõtte kujukaks ja ilmekamaks ning hõlbustavad ühtlasi vanasõna meelespidamist. Vanasõnade ladusus saavutatakse kindla kompositsioonilise ehitusega, rütmiga, häälikuliste korduste ja rikkaliku kujunduslikkusega, mille juures kasutatakse mitmesuguseid kõne- ja lausekujundeid