Pearu on kaval, salalik ja valelik. Ta tahab kogu Vargamäed endale ja üritab igahinna eest Andrest sealt välja ajada nagu ta oli teinud ka eelmise maaomanikuga. Andresel ja Pearul on ka sarnasus nad on mõlemad väga visa hingega ja mida iganes ka Pearu ürita Andrese maaga teha oskab ka tema naabrimehe krutskitele samaga vastata. Kuigi Andresel ei jää muud üle kui kõik naabrimehel tagasi teha, peab ta tähtsamaks siiski ausust. Kui Andres Vargamäele kolib ei suuda ta ilmasgi ette kujutada kui raskeks tema elu läheb. Ta küll näeb et maa pole hea ja palju tööd on vaja teha kuid see pole veel kõige suurem takistus elada oma unistuste elu. Andres kuuleb on naabertalus elava Pearu kohta kõrtsis küll palju kuulujutte, kuid ei oska ilmasgi ettekujutada missugused raskused ja kähklemised teda ees ootavad. Kui Andres oma maad uurib leiab ta et oleks vaja ehitada kraav mis viiks vee jõkke. See aga tähendab seda et pool kraavi oleks naabertalu maa peal
üsna selgesti, kuidas kaks valkjashalli kogu, üks suurem, teine väiksem, läbi toa läksivad, mitmed kambrid ja käigud läbirändasivad ja viimati ühte kambrisse ära kadusivad. Ta jutustas oma nägemisest õpetajale. See laskis selles toas, kuhu tondid ära olivad kadunud, põranda üles võtta ja selle aluse läbikaevada ning leidis säält kahe inimese, ühe suurema ja teise vähema, luud. Need maeti surnuaia pääle uuesti maha ning sellestsaati pole sääl ilmasgi enam tontisi nähtud. Lossi neiu Sel ajal, kui Haapsalu loss Saaremaa piiskoppide valitsuse all oli, toonud üks doomiherra, kloostri valjude seaduste keelust hoolimata, ühe naisterahva, kes koorilaulja poisikese riidesse oli pandud, enese kaasas lossi. Kaua aega ei teadnud teised kirikuteenrid mitte, et koorilaulja poisike naisterahvas oli, aga viimati jäivad nad kahtlaseks ning kui piiskop Haapsalu tuli, teatati sellest temale ja ta laskis sel ajal, kui doomiherrad kirikus olivad,
annaabi.ee 
