Kordamisküsimused 1. Millest koosneb maakera ümbritsev õhk? Koosneb gaasidest 2. Millisteks kihtideks jaotatakse õhkkond? Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär 3. Milliste näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat? Ilmarekordid 4. Mille poolest erineb kliimakaart ilmakaardist? Ilmakaart kujutab kindla päeva või kellaaja ilma aga kliimadiagramm näitab mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal.
Fifth level KLIIMA Kliimavööde: parasvöötme mereline kliima Loodusvöönd: lehtmetsa vöönd 4 aasta aega Sademed: 900...1500 mm/a (põhjas ja keskosas 700...900 mm/a, Ardennides kuni 1500 mm/a) Keskmine sademete hulk: 780 mm/a Suve keskmine temperatuur: 15°...17°C (juuli 16,3°C) Talve keskmine temperatuur: 2°...4°C (jaanuar 3,5 °C) Keskmine temperatuur: 9,8°C Vihmased päevad: umbes 200 Valitsev tuul: läänetuul Ilmarekordid: suvel: 40°C (Campiene)talvel: 30°C (Lesse jõe org) Märksõnad: pehmed talved, vihmane, pilvine, niiske, jahedad suved BELGIALE OMANE KLIIMA DIAGRAMM Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BRÜSSEL LOODUSVARAD Ehitusmaterjalid Kvartsliiv
Päristalve alguseks loetakse maa külmumist ja püsiva lumikatte teket. --- 52 Eestit mõjutavad õhumassid Polaarne mereline õhk: suvel jahe, talvel külm. Polaarne mandriline õhk: suvel soe, talvel väga külm. Troopiline mereline õhk: suvel väga palav, talvel mõõdukalt külm. Troopiline mandriline õhk: suvel palav, talvel külm, kuiv. ((Joonis: Lumikatte kestus Eesti osades. Kõrgustikel püsib lumikate kauem.)) Huvitav Mõned Eesti ilmarekordid Suurim ööpäevane sademete hulk registreeriti Eestis 4. juulil 1972 - 148 mm. Suurim aastane sademete hulk Eestis - 863 mm - oli registreeritud 1990. aastal. Väikseim aastane sademete hulk Eestis registreeriti 1965. aastal: 394 mm. Kõige kuivem kuu oli aga august 2002, mil mitmel pool Lõuna-Eestis üldse ei sadanud. Kõrgeim õhutemperatuur registreeriti 11. augustil 1992 võrus - 35,6 kraadi C, madalaim 17. jaanuaril 1940 Jõgeval: -43,5 kraadi C.
annaabi.ee 
