Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid. Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast, vanematele vasekarrast, tarkadele terasest, et need kuued katki ei läheks. Kalevipoeg lasi laevale tuua laevamehi, sõjamehi, kasumehi, perepoegi, tarkasid, sõnamehi, tuuletarku, manatarku
ainult nagu selleks jumalast antud, et enestevahelist arusaamist segada ja takistada. See on visitisti Paabeli torni ehitamisest saadik nõnda ja kestab ka pärast Andrese surma edasi. (lk. 322) Poisid on ikka nõnda, et kui on inetu tüdruk, siis on viisakad, aga niipea kui saavad ilusa tüdrukuga kokku, siis unustavad kohe viisakuse. (lk. 325) Ega siis pärast surma enam midagi tule, ei vänklemist ega leppimist. (lk. 335) Kui minul oleks mõni niisuke mees, siis läheks ma kas või ilmaotsa talle järele, läbi tule ja vee, sest kui tüdruk nõnda mehele järele läheb, siis ei hakka tema peale ei tuli ega vesi. Niisuke on armastus. Sest see on armastus, kui tüdruk mehele nõnda järele läheb, ja armastse vastu ei saa miski...(lk. 350) See ongi asjades see kõike ilusam, kõige võluvam, et nad kunagi ei kordu endisel kujul. Ikka on nõnda, et kas pole asi enam see või on inimese ise juba teine, aga aina on midagi uut, mida saadab nukrutsev magus mälestus
annaabi.ee 
