KARASTAMINE Meie keha peab suutma kohaneda ilmamuutustega. Temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine ei tohiks põhjustada haigestumist. Karastades me treenime elundeid, mis hoiavad kehatemperatuuri. Kõige lihtsamad ja paremad karastusvahendid on õhk, päike ja vesi. Niisiis: iga päev võimalikult palju värsket õhku - ka talvel! Hommikuvõimlemise ajal olgu aken lahti! Suvel kanname kerget riietust. Võtame õhu- ja päikesevanne, kuid hoidume päikesepõletusest. Mõjusaim karastaja on vesi
muudab midagi meie tunnetes ja käitumises? Vastus on ilmselt jaa (3). Uurijad on täheldanud kolme tüüpi mõju, mida õhurõhu muutused näivad inimestele avaldavat: meditsiiniliste kaebuste arvu kasv, suitsiidide hulga suurenemine ja hälbiv käitumine. Näiteks liigestevaevustega inimesed väidavad, et teatud ilmaga nende näidustused süvenevad. Samuti on pikka aega jälgitud vaimuhaiglate külastatavust ja enesetappude arvu seoses ilmamuutustega. Mõlemad näivad kõikuvat koos sesooniga, kusjuures numbrid on suuremad kõrgema temperatuuriga perioodidel ja valgemal ajal kevadel ja suvel. Põhjused võivad olla ka kaudsemad teatud aastaaegadel on teistsugused sotsiaalsed kontaktid, mis võib mõjutada käitumuslikke patoloogiaid (3). Samuti kõiguvad probleemkäitumine klassis ning politsei väljakutsed koos ilmastikunähtustega, eriti õhurõhuga näiteks juba üks sajandialguse uurimus näitas, et
annaabi.ee 
