Ka miraaklite ainestik muutub aja jooksul ilmalikumaks. Kõige hilisemaks keskaja draamazanriks on didaktiline moralitee, mis tekkis Prantsusmaal 14- 16. sajandil. Moralitee oli häälestatud küll usulis-kõlblalt, kuid sisaldas siiski ka sotsiaalset kriitikat. 14. sajandi kirjandus on laadilt üleminekuaja oma. Vaimuelus on ended renessanssist. Ühiskondlikult kuuluvad 14. sajandi silmapaistvad kirjanduslikud saavutused linnakirjandusse. Need on üha enam ilmalikustuv draama ja eepika. Kirjanduse suurkujudest kerkis 14. sajandil esile prantsuse linnaluule suurim esindaja Francois Villon ja itaalia suurkirjanik Dante Alighieri. 14. sajandil hüljatakse keskaegsed autoriteedid ja otsitakse eeskuju antiiksest kirjandusest, filosoofiast. 14- 15. sajandil hakkas tekkima renessandikirjanud ja renessansikirjandus kestis 16. sajandi lõpuni.
käsitletuna üksnes oma sõnasõnalises või ajaloolises tähenduses mängisid otsustavat rolli teadustegevusemotiveerimisel (nii näiteks Sir Isaac Newton)ning konkreetsete uurimismeetodite legitimeerimisel. Siiski on selge, et just reformaatorite poolt algatatud uued hermeneutilised strateegiad olid keskse tähendusega seesuguste tingimuste põlistumisel, mis moodsa teaduse kujunemise võimalikuks tegid 12. mai 2010 Roland Karo TEADUS, RELIGIOON JA ILMALIKUSTUV INIMENE Taustapilt religioossed sümbolid, tiivad jms, aga rõhuasetus hoopis teine. Alates moodsa teaduse esilekerkimisest suhtumine religiooni muutunud. Moodsa teaduse tekkega on muutunud inimeste suhtumine looduslikesse protsessidesse. Ei ole enam nii palju vaja religioosseid seletusi. Kogu looduslik maailm paigutub kuskile. See on mõtestatud ja tähenduslik ruum. Teadusliku maailmavaate esilekerkimisel minetab universum oma tähenduslikkuse.
annaabi.ee 
