terve rida teaduslikke uurimiskeskusi, mis on suht väikese teadurite arvuga (2 4). Uurimisgruppide süsteem on köitnud ka teisi ülikoole, neid on hakatud looma ka seal, ehkki seal on säilinud fakulteedi- ja kateedrisüsteem. Kokku on Jaapanis umbes 400 ülikooli 2 miljoni üliõpilasega ja 125 000 õppejõuga. Jaapanlastel on loomulik tung hariduse poole, oluline ka Jaapani valitsuse suur tähelepanu haridusele. Haridus on majanduslikult väärtustatud, haridussüsteem on ilmalikustatud. Jaapan on tänapäeval üks kõige kõrgemalt haritud maa maailmas, väga tähtis kohta aasias. Probleemiks vaid lugemuse piiratus, kõneos- kuse puudulikkus, distsipliin koolides nõrk, levivad (ultra)pahempoolsed ideoloogiad, religioossete sektide mõju, konkurents modernsete ja konservatiivsete mõtete vahel nii õpilaste kui õpetajate hulgas. Jaapani kultuurilugu Sõna kultuur tuleb ladina keelsest sõnast "cultura", mis tähendab harimist, arendamist
otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." Septembris 1560 puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi ordu, kelle valdused Harjumaal langesid Rootsile, sh mõne aja eest ilmalikustatud Padise kloostri maad. Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila, Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest
annaabi.ee 
