Rahval on sõna kaasa rääkida ja seeläbi saab rahvas tagasi oma õiguse jne.R seisab demokraatia idee juures. Need on seotud tema poliitiliste vaadetega ja demokratism iseloomustab ka tema esteetilisi vaateid. Need paljud vaated on suunatud kunsti vastu. Juhul, kui kunst tegeleb üksnes nautlemisega. Kunsti suhtes tahtis, et see oleks kõlbeline. R vaatlebki teatrit, kui ühiskonda rikkuvat jõudu. Teatrit ei tohiks olla. Ajastu diskursus paistab siin ka läbi, sest kunst toetab feodaalset ilmakorda ja absoluutset monarhiat ja sellepärast ongi ta paha. R tuleb ka üks jätkuv idee, mis ikka aegajalt pinnale ujub- R teeb erandi muusikale. See on kõigist kunstidest kõige demokraatlikum. 24.11.2011 Rousseau tema romaan traktaa ,,Emile"- ilmunud 1762. Valgustusideedele tuginevad. Rousseau räägib palju kasvatusest, nagu teisedki valgustajad. R, kes on looduslikkuse ja loomulikkuse autor,
püüdnud saavutada üksmeelt. Suur osa vastuolusid on aga siiani lahendamata. Endine paavst Benedictus XVI on 2000. aastal kardinal Ratzingerina väitnud: Euroopa kui tsivilisatsioonifenomen sündis võimude lahususest ja igavesest konfliktist, kus keiser vastutas ilmalike asjade eest, sellal kui paavst võttis endale hingelise hoolde. Kusjuures mõlemad vaidlesid, kus läheb vastutusalade piir. Paavst Benedictus XVI arvates pani reformatsioon aluse riigikiriku sünnile, luues ilmakorda mõra. Suur prantsuse revolutsioon lõi järgmise mõra, sest tekkis esimest korda läbini ilmalik riik, milles usk oli pagendatud isiklikku sfääri. Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne
annaabi.ee 
