Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Kristin Liivat Tööleht 4. klassile Nimi:______________________ Kuupäev:__________________ Viide põhikooli riiklikule õppekavale: 2.1.5. Õppe- ja kasvatuseesmärgid II kooliastmes Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk
Selle tagajärjel moodustuvad pilved. On olemas väike veeringe ja suur veeringe. 11. Ilmakaardid. JUTUSTA 10 lausega. Kaart, millele on kantud mingis piirkonnas teatud ajal tehtud ilmavaatluste või -prognoosi tulemused. Selleks kasutatakse numbreid ja tingmärke. Numbrid ja tingmärgid on rahvusvaheliselt kokku lepitud. Ilmakaarti nimetatakse veel meteoroloogiliseks ja sünoptiliseks kaardiks. Ilmakaardil kujutatakse kindla päeva või kellaaja ilma. Ilmakaartide põhjal tehakse ilmaennustusi. Kuna ilmaolud muutuvad, on vaja ka kaarte uuendada pidevalt. Tavalistel ilmkaartidel esitatakse üks või kaks ilmanäitajat korraga. Vanasti tehti ilmakaarte käsitsi, tänapäeval arvutitega. Esimene Tänapäevase ilmakaardi koostaja oli F.Galton. 12. Ilma prognoosimine. JUTUSTA 10 lausega. Esimesed katsed ilma ennustada ulatuvad tuhandete aastate taha. Teaduslikud ilmaprognoosid said võimalikuks seoses meteoroloogiliste mõõtmiste, ilmakaartide
kõdunemine, tolmlemine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. 2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi. Õpitulemused Õpilane: väärtustab säästlikku eluviisi; toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist; mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda; võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades; iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis;
protsesside mõjul nagu mullateke, muldade vee –ja tuuleerosioon, metsastatuse tingimuste muutumine. 5. millised on krüosfääri põhilised komponendid? Merejää, liustikujää ja lumikate. 6. kus paikneb liustike põhimass? Antarktikas. 7. iseloomusta sünoptilist ehk ilmakaarti? Iseloomustavad atmosfääritingimusi ja ilmaolusid suurtel territooriumitel ning teatud ajavahemike tagant koostatud ilmakaartide seeria järgi võib jälgida atmosfääri seisundi muutumist ning teha järeldusi eelseisvate ilmade kohta. 8. iseloomusta kartograafilist uurimismeetodit. Sisaldab nähtuse territoriaalse paiknemise, teiste keskkonna teguritega vastastikuse seoste ja sõltuvuste ning vaadeldava nähtuse arengu uurimist 9. millistes mõõtkavades koostatakse globaalseid, regionaalsed ja lokaalsed kliimakaardid?
Laevaomanik ja kapten võivad oma äranägemisel määrata vajalike sissekannete sisu ja mahu, et kaitsta oma huve. Logiraamatu mustand. Kui vahiohvitser on väga hõivatud, võib logiraamatu kirjutamine olla eksitav. Sellisel juhul on mõistlik teha märkusi logiraamatu mustandisse, millest kantakse vajalik informatsioon logiraamatusse pärast vahist vabanemist. Hüdrometeoroloogiliste vaatluste teostamine, fakside- ja ilmakaartide lugemine. Ilmavaatlusi tehakse laeval 6 korda päevas: kell 00, 04 ,08 ,12 ,16 ,20 laeva aja järgi. Vaatlusi teostab vahitüürimees. Üldjuhul tehakse järgmisi vaatlusi: 1. õhurõhk (mõõteriistaks android baromeeter) 2. tuul (distants- anemometer) 3. õhutemperatuur (termomeeter) 4. veetemperatuur (spetstermomeeter) 5. lainetus (visuaalselt ja stopperiga) 6. pilvisus (visuaalselt nii pilvede liik, hulk, kui ka kõrgus) 7
annaabi.ee 
