9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³ temperatuuril 25ºC 10.Suhteline niiskus? Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks Kuidas leiame? Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g veeauru (a), aga nimetatud temperatuuril võiks olla kuni 23 g (A25°C), siis ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab tegelik. Milles väljendatakse? ilmaennustuses on suhteline niiskus parem näitaja kui absoluutne. 11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist. Psühromeetrilise meetodi puhul mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar hoitakse märjana.
peitliga, kuid see, mille kallal ta töötab, on kivi. Peitli enda kallal opereerimine on pigem mehaaniku kui skulptori amet. Pisut liialdades võiksime öelda, et mõistelisel küsimusel või mõistelisel formuleeringul on grammatiliseks subjektiks tavaliselt abstraktne nimisõna nagu "aeg" või "juhus" või "tõenäosus", samas kui faktiline küsimus lahingu, kohtumise või ilma kohta seostub vastava konkreetse ideega tegusõnade või omadussõnade või määrsõnade abil. Ilmaennustuses, mis teatab meile, et mingis piirkonnas on tõenäoliselt homme lumetorm, on subjektiks ilm mingis kohas ja mitte tõenäosuse mõiste. See idee tuleb sisse vaid määrsõnaliselt, kui ilmaootuste piiritlus. Aga seda öelda oleks liiga vägivaldne. Ilmateade võiks sama hästi olla sõnastatud "On olemas tõenäosus..." või "Lumetorm on väga tõenäoline selles ja selles regioonis". See ilmateade kasutab abstraktset nimisõna "tõenäosus",
annaabi.ee 
