inimestele õpetussõnu. Kangelaslaulud räägivad germaani rahvaste ühistest muinaskangelastest, kellest tuntuim on Sigurd Fafniritapja. Tegelased Tegelasteks on hiiud ja nendega sõjajalal olevad aasid. Teoses on ka räägitud vaanide ja aaside tülidest ja leppimistest. Tegelasteks on veel alfid, nornid ja muud müütilised olevused. Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm. Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega (maailmapuu). Oli ka õndsate koht Valhalla, kuhu valküürid, Odini tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kõige tähtsamad jumalad ,,Vanas Eddas" Odin- aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal.
(kuna vabale inimesele peetakse seda häbistavaks), majateenijatena, oskustöölistena ning isegi arstide või õpetajatena. Lisaks haritusele jagatakse meid ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Mina elan maal. Me töötame ning elame viletsates ubrikutes, kus on vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubatakse abielluda, kuid naist ja lapsi hoitakse pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Minu peremees/ omanik on üsna range. Ta on väljamõeldud ka vihmasteks ilmadeks spetsiaalsed tööd (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et mul mitte mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel on töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused on neilgi halvad. Kohati tundub mulle, et peremees võtabki mind kui loomana- alles hiljuti pani ta mulle kaela sama rihma, mis loomadele. See pidavat hea olema juhuks, kui ma põgeneda kavatsen. Minu kinnipüüdmisel teataks kohe, kellele kuulun
oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, surnute ilm; Niflheimr, udude ja jää ilm). Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega. Märkimisväärne on ka Valhalla, õndsate asupaik, kuhu valküürid, Odini tütred, viivad langenud kangelasi,
orjad ja teised inimesed, kes neit sõltusid. Kogu kreeka kirjasõna pärineb neilt. Mõisted §16 · Akropol- kaljunukile rajatud kindlus · Agoraa- koosoleku- ja turuplats · Andreion- maja kõige esinduslikum ruum, külaliste otstarvet täitev ruum ( kreeka k. "meeste ruum") · Kitoon- napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kinni tõmmatud, mida kandsid nii mehed, kui naised. · Himation- üleriie külmadeks ilmadeks · Sümposioon- kodused pidusöögid (kreeka k. "koosjooming") · Gümnasioon- pesemis- ning riietusruum (kreeka k. "alastioleku koht") · Staadionijooks- jooksudistants veidi üle 192 m · Olümpiarahu- olümpial ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relvajõul takistada. · Hetäär- kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi · Pederastia- (kreeka k. "Meeste vaheline armastus")mida peeti täiesti
anti nelile lisanimi taime või looma järgi (mõnikord ka orja kodumaa järgi) (Tiidus 1997). Lisaks haritusele võib orje jagada ka elupaiga alusel: maa- ja linnaorjad. Maal töötavad elasid viletsates ubrikutes, kus oli vaevalt ruumi magamisaseme jaoks. Karjusorjadel lubati abielluda, kuid naist ja lapsi hoiti pantvangis, et kindlustada pereisa ja loomade tagasitulek. Olid väljamõeldud ka spetsiaalsed tööd vihmasteks ilmadeks (nt vilja- ja sõnnikuvedu, virtsaaukude kaevandamine, rõivasteparandus jne), et omandil mingil juhul vaba aega poleks. Linnaorjadel oli töökoormus veidi väiksem, kuid elamistingimused sama halvad mõnikord tuli magada ka üürimaja koridori külmal põrandal (Palamets 1976). Nälgivad ja poolalasti orjad olid sageli sunnitud endale röövimise teel lisa hankima, mõni võimekam teenis seevastu endale ise elatist ja maksis peremehele korrapärast tasu (Kõiv jt 2004).