Variatsioonid keelpilliorkestrile Plõksuv sümfoonia Kontsert kahele op. 48, flööt, klarnet ja sümfooniaorkester Variatio delectat op 49a, kitarrile ja klaverile Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile 1994 Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tsembalole Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal) Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd) Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile 1995 Reetur, kammerooper (libreto Leelo Tungal Kurt Vonneguti ainetel) Display VIII: Schuberti portree kammerorkestrile Modus op. 49b mandoliiniorkestrile Phoenix and Tschatscatatutu op 55, muusikaline muinasjutt kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile 1996 Mouvements op. 49c tsitriorkestrile Carmen amoris hamunkuli op. 51 a
tagaajajad kannul. Koju jõudnud, Indreku esimeseks mureks oli järele katsuda, kas tassikõrvad kasti põhjas alles, sest need olid tal Liisi salatähte lugedes äkki meelde tulnud. Alles! Tassikõrvad olid alles! Mõlemad! Just sealsamas, kuhu Indrek nad viimati oma käega siidmähises pannud. Ja siinsamas tundis ta, et nüüd võib ta isand Mäebergile ükskõik mida ja kuipalju valetada, ilma et omal pilk lööks virvendama tema ainsasse silma vaadates. Aga ilmaasjad on imelikumad kui Indrek oskas arvata. Nüüd, kus tal oleks olnud kerge valetada ja kus talle see oleks valmistanud peaaegu lõbu, nüüd polnud tal seda üldse enam vaja, sest isand Mäeberg ei näidanud kogu kevadel oma nägugi. Tuli küll see teine, aga sellega polnud raskusi, sest see ei uskunud üldse midagi, mis talle siin majas räägiti. Nõnda võis isegi lausa tõtt rääkida, ilma et kellelgi oleks sellest kahju karta.