tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA. Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule poole kukkumine ennustas halba. 2 Maagia oli nõiakunst, nõidus. Usuti, et asjade ja nähtuste vahel on seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe. RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil
Tõnn...Pärnu-ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Peko...haldjas, kes seisis setodel viljasalves. Tarapitha...Henriku Liivimaa kroonikas ainukesena mainitav jumal/Saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas Saaremaale.(sõja-japalvehüüuna "Taara avita") hiis... ohvripaigad...kohad, kus tehti ohverdusi pühade ajal või suuremate ettevõtmiste eel. maagia...asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed. Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus(teda ei saatnud edu)...munk Fulco/abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis
annaabi.ee 
