Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses.
olelus vorm. Seda iseloomustab: · Killustatus ja fragmenteeritus, mis tingitud välismaalima killustatud mõjust. Me elame killustaud maailmas ja ei koge seda terviklikult kunagi, mis võiks ka minu subjekti sulgeda terviklikuks ühtsuseks. · Illusioorsus tänu korduvatele identifikatsioonidele välise keskkonnaga tekib siiski mingisugune illusoorne ettekujutus mina terviklikusest, mis samal ajal pole mingil juhul mina tegelik olek. Kui me räägime illusoorsusest, siis peame rääkima ka miskist, mille taustal see illusioon ilmneb. Siin toobki Lacan sisse hüpoteetilise käsitluse inimese algupärsest (nagu ta ise ütleb: paradiislikust) täiuslikkusest, mille indiviid perioodiliste killunemiste kaudu kaotab. Miks ja kuidas toimub algupärase subjekti killustumine ja illusoorse terviklikkuse loomise protsess? Siin võib välja tuua mittu etappi: 1. esmane killustmise faas toimub juba emaüsas, kui subjekt kaotab oma
annaabi.ee 
