"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia
näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost tumepunaseks ja surnukahvatuks, mingi uus mõte või ootamatu teade võib nende välimuse „tundmatuseni muuta“. Ka raamjutustuse tehnika, lugu loos, rõhutab Dineseni maailma tehislikkust. Raamitud jutustused on omaette kunstiteosed, lugude ja jutustajate vaheldumine raputab lugeja teksti illusoorsest tegelikkusest pidevalt lahti ja tuletab talle meelde, et tegemist on Looga, et see on kunst. Raamjutustuse vorm liidab Dineseni loomingu varasemate traditsioonidega („Tuhat üks ööd“, „Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu kasvab välja teisest ja igal järgneval on otsustav tagasimõju eelmisele. Olulist rolli mängivad ka vihjed teistele tekstidele – Vanale ja Uuele Testamendile, Koraanile, antiikmüütidele,
annaabi.ee 
