kandma iseenesest külvamata ja väetamata! Ja mis kõige kummalisem - mõnikord kannabki! On paljusid häid õpetajaid, kes mingite «külvamisdirektiivideta» vaikselt töö- ja loovuseseemet laotavad vaatamata sellele, et igasuguste paberite (mis justkui laste harimise-kasvatamise eesmärgil leiutatud) täitmine tahab teinekord silmanägemise ära võtta. Eesti klassikaga on lood üsna hullud: ei prohvet Maltsvetist, Mahtra-meestest ega väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandusest, lapsed ei taha lugeda. Oleme nii kenad ja tuleme neile vastu, eks ju! Kümne aasta pärast tulevad vilistlased pedagooge kättpidi tänama: küll on tore, et mul pole aimugi, mida need uued ja vanad literaadid kokku on kirjutanud!
Autor kirjeldab väga hästi minu maal veedetud suvesid rääkides koerast, lahkuvast kuumehest ja metsade mustrohelistest saagidest. 3 ERINEVAD LUULETUSED LUULEKOGUST ,,ÖÖTÜDRUK" Kõik selle luulekogu luuletused on väga head ja targa mõttega kuid mõned luuletused on mulle eriti meeldima hakkanud. Üks nendest on ,,Läänemeri" enda lihtsa sõnumiga. Luuletus on erakordselt lühike ja kerge mõttega. See räägib koolist ja Väikesest Illimarist kelle tindiplekk koolipingil on Läänemeri. Mulle tundub, et autor proovib öelda meile seda, et me arvame, et oleme igal pool käinud ja kõike näinud aga tegelikkuses oleme me kõik ikka väikesed lapsed kes õpivad kogu oma elu. Teine luuletus mis mul jäi silma on ,,Öötüdruk". Iga kord kui ma loen seda tekkivad mul uued emotsioonid ja arvamused selle luuletuse kohta. Luuletus on päris sünge ja kurva meeleoluga kuid seda lugeda on minu meelest omamoodi seiklus ja kogemus. Luuletus
20 Jõululaupäeval pandi keset meie saali suur kuust, süüdati küünlad ning lauldi jõululaule. Kingituseks toodi igale perele eestikeelne(!), aga küllaltki õhuke raamat. Ilusa rahvusmustriga ümbritsetud esilehel oli pealkiri ,,Hardumus". Siin oli E. Enno ja G. Suitsu luulet, muinasjutte ning õige mitu jõululugu, ka ,,Tõest ja õigusest" ning ,,Väikesest Illimarist". [Lisa 1:3:5] 9. ja 10. märtsil 1944 pommitasid nõukogude lennukid Tallinna. Ka varem oli linnale toimunud juba mitu õhurünnakut. Seekordse pommitamise tulemusena hävis aga 8000 hoonet, väidetavalt kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50% selle elamispinnast. Rängalt sai kannatada Harju tänav ja Estonia teatri ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke-, ja fosforpomme
annaabi.ee 
