juhib riiki ja kirikut. Figuurid on pikad ja saledad, ebaproportsiponaalsed.toretsevad riided, pole keha märgata. Inimesed seisavad reas, skemaatiline ruumikäsitlus, perspektiivi pole. Hoopis erinev rooma tehnikast, roomas marmorist, bütsantsis klaasist, nii oli kiiskavam ja säravam. 9.sajandi keskel hakatakse kujutama Kristust kui kannatajat, mitte valitsejat. suure osa maalikunstist moodustavad ikoonimaalid. Kujunevad ka ikonostaasid- ikoone täis sein altariruumi ja koguduseruumi vahel. Ikoonmaali traditsioon on siiani jäänud, see on kanooniline kunst( muutumatu). Kujutiste joon on kuldne, rikkalikult kaunistatud riietus, suur tähelepanu näo ja käte kujutamisel. Ikoonis asusid seinal, mis eraldasid kooriruumi ja koguduseruumi, selle nimi on ikonostaas. alates 8.sajandist hakatakse kasutama temperavärve (?) enkaustika asemel. Maali aluseks on kokkuliimitud lauad, sealt tuleb ka tahvelmaali mõiste. Enim tehti neitsi maarja, kristuse ja pühakute pilte.
bütsantsis tekib vailus ikoonimaali lubatavuse kohta. bütsantsi tagab suur löök, kui islamimaad vallutavad pool bütsantsi. suurin vahe islami usu ja kristluse vahel on see, et pole lubatud islamlastel kujutada elusolendeid. 8. sajandi aguses keelustatakse ikoonimaal. sellega ei taha leppida õigeusklikud ja mungad kes neid seal maalinund olid. seetõttu on vanem ikoonimaal enamasti hävinud. uuesti lubatakse ikoonimaal kui tule makedoonia dünastia. pärast seda ei tekkinud enam probleeme ikoonmaali lubatavusega. Seda perioodi nimetetekse pilditüliks, 8.-9. sajand. ikonoklastid olid ikoonmaali vastu ja ikonoduulid pooldasid ikoonmaale. ikonoklastid hävitasid ka maale, sealt tuleb ka see, et maalide hävitamist nimetatakse ikonoklasmiks. ikonoklastid arhitektuuri ei puutunud. 8. sajandil pilditüli ajal kaob ära enkaustitehnika, kuna see on kallis, pöördutakse tagasi temperavärvide juurde, kus kasutatakse sideainena muna või näiteks mett.
annaabi.ee 
