Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses Konstantinoopolises grammatikat, retoorikat, igusteadust ja filosoofiat. Hiljem asutati Konstantinoopolises ka teisi koole
Pojast. 1054. aastal panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ja see tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Läänekirikut nimetati roomakatoliku kirikuks (katholikos kr k üleüldine) ja Idakirikut ortodoksi kirikuks (orthodoksos kr k õigesti uskuv). o Kuningas Leon III keelas ikoonide austamise ja valmistamise, ning temaga nõustujaid nimetati ikonoklastideks ehk ikoonipurustajateks. Temaga vastasseisus olevaid aga ikonoduulideks ehk ikoonikummardajateks. Pärast pikka kaklus, kaks keisrinnat Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid
annaabi.ee 
