teise (ülalmainitu), Pindarose versiooni järgi peab ta hobuse püüdmiseks ise vaeva nägema. Selle variandi allikas pole teada, kuid sel peab olema Korintosega mingi seos, kuna Pindaros kasutab müüti ülistuslaulus olümpiamängude võitjale, Korintosest pärit Xenophonile. Kui Korintose vaasikunstnikud oleksid seda müüti teadnud, oleks nad kindlasti kujutanud Pegasost valjastatuna. Seega võiks valjad, mis ilmusid esimesena Korintoses, olla ikonograafiliseks sümboliks, viitamaks Korintose Pegasosele. Pegasos esineb valjastatult ilma ratsanikuta vaid müüdi selles osas, kus on heitnud seljast Bellerophontese. Seega võiks ka ratsanikuta valjastatud hobuse lugeda Pegasoseks. Kuuendal sajandil e. Kr. sai valjastega tiivuline hobu sümboliks Korintose müntidel. Seda hobust peetakse üldiselt Pegasoseks. Varaseimatel müntidel kujutatakse teda Peirene allikast joomas; Bellerophontes koos temaga. Hiljem hakatakse Pegasost kujutama õhkuhüppel.
Dioscorus oma tütre kohtunike ette viia. Manitsemine, peksmine, tõrvikutega põletamine miski ei suutnud sundida tütarlast kristlusest loobuma. Ta oli piinamistest hoolimata veel nii kaunis, et timukad ei nõustunud Barbarat tapma. Isa otsustas ise oma tütre surmaotsuse täide viia ja lõi neiul pea maha. Koduteel tabas Dioscorust välgulöök: mees langes surnuna maha. Püha Barbara on surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak. Tema ikonograafiliseks embleemiks on torn, suurtükk, piksenool, kirves või mõõk; raamat (viitab huvile kristliku kirjanduse vastu), karikas ja vesi (sakramendi jaoks), paabulinnusulg (surematuse sümbol). Paabulinnusulg on Barbara sünnilinna embleem usuti, et linn asub kohal, kus fööniks end noorendas (Euroopas asendas fööniksit paabulind). Püha Katariina Aleksandriast - Kas Püha Katariina oli Kristuse pruut? "Kuldlegendi" kohaselt sündis Katariina umbes 290. aastal jõukas Aleksandria perekonnas.