Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ikeriikide" - 3 õppematerjali

Riigirahvastiku uurimine - Austraalia
5
docx

Riigirahvastiku uurimine - Austraalia

Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal
14
docx

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal

jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad, eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale. Muusika See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s? mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud.Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid. Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased'' Kunst Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase'' kooli juhtisid Pariisis ja mujal v? lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M?gi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe.1920.aastaid v?ib ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastak?mneks. 1930.aastail aga v?henes Eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Kuni eksisteerivad suurriigid-on sõda vältimatu
1
docx

Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu

kui enamusel. Suurriigid on omamoodi õnneseened ­ neil on suur maa-ala, enamasti küttetagavarad, arvestatav protsent töölisklassi, kes suurendab keskmist sissetulekut ja mõjutab importi-eksporti. Ent kui juba miski hästi läheb, tekib tahtmine ikka rohkem saada. See on inimloomule normaalne omadus ­ ometigi juhivad ju riikigi kõigest inimolevused. Vahest ka mitte just kõige õnnestuma mõtlemisskaalaga. Siin tekivadki vastuolud: suurriigid lähvad ahneks, väikeriikide mitteedukad juhid ei oska ennast kaitsta ­ tekib konflikt. Sõda... õõvastav sõna, nii nagu mõiste isegi. Ainuüksi mõte, et nii väga paljud surevad lahinguväljal mõttetult, samas kui suur protsent võidelnutest sandistub jäädavalt, tekitab külmavärinaid ­ sõda on kohutav! Paraku vajalik, sest kui vaenutsejad kompromissi ei leia, aga üleüldise progressiooni nimel siiski tahetakse ,,asjad klaariks rääkida", tuleb haarata relvad ja võitlusesse tormata

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun