Lisaks veekogus uppuv Ikaros on kõrvalseisva laevaga võrreldes väga suur. Infot otsides selgub, et maal on üks tseen poeem Musée des Beaux Arts'ist. Maali tegelik sisu kujutab seda, kuidas Ikaros, meistrimees Daidalose poeg, sai endale vahast valmistatud tiivad, et pääseda laburündist. Paraku ei kuulanud poeg isa õpetussõnu ning päiksele liiga lähedale lennates vahast tiivad sulasid. Seetõttu ta kukkus merre, kuhu ka uppus. Hiljem sai see meri oma nime Ikarose järgi Ikaria. Samas maali teisel verisoonil on kujutatud Ikarose isa Daidalost endiselt lendamas, kuna ta ei läinud päikesele liiga lähedale, et too tema tiibu sulataks. Selline paiknemine seletab ära ka karjuse üles taeva poole suunatud pilgu. Pieter Brueghel'i üheks iseloomuks on kujutada talupoegi, kes on ilustamata, kuid imetledes nende elujõudu. Talupoegliku igikestvusele vastandab ta mõnikord aga üksiku kangelase eneseteostusekastete tühisuse, täpselt nagu „Maastik Ikarose kukkumisega“
eest ka ümberkaudseid linde) 5. Daidalos põgenes koos poja Ikarosega Kreeta saarele. Ehitas seal koletis Minotaurose jaoks labürindi. 6. Daidalos ehitas endale ja pojale tiivad, kuid lennata ei tohtinud kõrgelt- päike sulatab vaha, ega madalalt- tiivad saavad märjaks ja muutuvad raskeks. 7. Kui isa poega lennates mõnda aega ei kontrollinud, tõusis Ikaros kõrgele, vaha sulas ära ja poeg kukkus merre. 8. Daidalos mattis oma poja Ikaria (poja järgi nime saanud) saarele, poja hauakünkale lendas kiivitaja, kes meenutas kisades D. kunagist tegu. 9. D. lendas Sitsiiliasse, kuid ei leidnud surmani õnne ega rahu. Theseus 1. Ateena kuninga poeg Aigeus oli läinud laia maailma, ateenlasi ähvardas sõda, kuningas saatis teele käskjalad poega otsima. 2. Aigeus oli võtnud võõras kuningriigis naiseks kuningatütre ja neili oli sündinud poeg Theseus. 3
annaabi.ee 
