riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud mõisamajapidamise edendamisest. Nad kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid, aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka talupoegadeni viia. Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel sajanditel. Talurahva olukord Rootsi ajal Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiuslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale lõppesid edutult. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus taas mõisnike valdusesse. Talupoegade koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegade võimalik,mis oli talupoegade peamine vastupanuvorm.
pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Koos pearahamaksuga hakati ka korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Varanduslik kihistumine moodustus ühtne ühiskonnakiht (puudus varanduslik kihistumine). Peremees ja sulane istusid ühes lauas. Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus
annaabi.ee 
