Liivi- ja Ingerimaa ning osa Karjalast. Vallutatud osast jäi Rootsile alles vaid osa Pommerist ja Soome, mille oli saanud juba alates 12.sajandist enda võimu alla. Rootsi oli lakanud olemast Euroopa suurriik. Lüüasaamisega seoses tuli leppida, et Rootsi rahvaarv ega ainelised võimaluse ei vastanud suurriigi nõuetele koos sellest tuleneva poliitika ja sõdadega. 1710.-1711.aastatel oli rahvastikus levinud katk, mis tegi laostava töö rahvastikus. Põhjasõja ajal oli olnud rida ikaldusaastaid, mis tõid kaasa nälja. Toiduainete puudust süvendas Vene vägede laastamistöö Balti provintsides. Pärast Põhjasõja lõppu oli Rootsis ja Soomes tuhandeid talusid, mis olid tühjad. Pikkamööda aga algas Skandinaaviamaad 1721.aastal uuesti rahvastiku kasvamine ja toibuti ka majanduslikust kaosest. Tööstus 18.sajandil pöörati erilist tähelepanu manufaktuuridele, sest tolleaegse majandusõpetuse järgi, tuli võimalikult palju kaupu ise toota, et vähendada sissevedu. 1739
Esmakordselt seati nõuded ka koolihoonete, majal peab olema aken, ahi ja korsten. Mõisnike suhtumine jäi negatiivseks, talupoja koht pidi olema põllul ja selleks ei olnud haridust vaja. Siiski oli talupoegade lugemisoskus 18.saj. lõpuks umbes 60%. Kirjutada oskasid vähesed. Kõige rohkem oli talurahva kasu liivimaal, kõige vähem Saaremaal. 18. saj. lõpul tabas koolivõrgu arengut kriis, talupoegade majanduslik olukord halvenes tunduvalt, oli palju ikaldusaastaid ja suur hulk koole suleti. Kirjandus Peale usulise ja moraliseeritava kirj. Lisandusid talurahva lugemisvarasse talurahvakalendrid 1731. algul olid vaimulikud, kuid muutusid kiiresti ilmalikuks ja õpetlikuks. Hakkas ilmuma ka juturaamatuid, mis olid samuti õpetliku sisuga. Ilukirjanduse ühe osana levis saksa keelne näitekirjandus ja isetegevuslik teater. 1781asus Tln. Ametnikuna tööle saksa näitekirjanik
annaabi.ee 
