Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et üleujutus ikka õigel ajal algaks ning oleks rikkalik, aga siiski mitte ülemäärane. Tõepoolest: kui vesi liiga vähe tõusis, jäi saak napiks ja nisu võis sootuks ikalduda, liiga kaugele ulatuv vesi kippus egiptlastele külasid laastama. 2. Vaarao Jumalik kuningas Vaarao oli egiptlaste meelest korraga inimene ja jumal. Ta valitses kuningana Egiptuse riiki ja oli samas kõigi templite ülempreester. Teda peeti ühtviisi nii päikesejumala Ra pojaks kui ka pistrik-jumala Horose kehastuseks. Sõna ,,Vaarao" on pärit kreeka keelest ja tekkis siis, kui kreeklased võtsid egiptuse keelest üle sõna ,,per-aå", mis tähendas ,,suur maja"
..4 kraadi madalam kui puhtal põllul. Iga taim tarvitab vee aurustumiseks palju sooja. Peale selle varjab lehestik mullapinda ja seetõttu soojendavad päikesekiired mulda nõrgemini. · Raskendavad mullaharimistöid. Juurtest tugevasti läbipõimunud mulla künnil on veojõukulu 30% suurem ja mullaharimise kvaliteet halveneb. Umbrohtunud põld nõuab rohkem tööjõudu ja suuremaid kulutusi. · Vähendavad saaki. Massilise esinemise korral võib saak täiesti ikalduda. Vähendavad saagi väärtust. · Raskendavad koristustöid · Loovad soodsad tingimused kahjurite ja haiguste levikuks Paljunemine Umbrohud paljunevad generatiivelt (seemnetega) ja vegetatiivselt. Lühiealised paljunevad peamiselt seemnetega, pikaaealised nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat. Idanemisaeg madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi.
Riiklikud koormised: Riigimaksud: Pearaha maks, ratsateenistusmaks (Tasuti nii rahas kui ka viljas), tollivili. Talumajandus: Teraviljakasvatus: Kogu elu talus keerles ümber teraviljakasvatuse. Kolmeväljasüsteem oli kasutuses (Maa oli jagatud 3'ks ühesuuruseks osaks, 1 osa on talivilja põld, II osa suvivilja põld, III osa kesa ehk maa puhkab aasta). Iga seemnest saade ühe vilja peale 5-6 seemnet, kuid halbadel aastadel võis vili ikalduda. Saaki ohustas viljastiku tingimused (Liiga külm, vähe niiskust, liiga soe), mitmesugused kahjurid (rukiussid. Kasvatati härga (Lihaloom, veoloom). Olid nii hobused kui härjad kasutusel veoloomadena. Koduloomad: lehm (sõnnikutootjad, mitte piim ~500l/a). Loomad kannatasid alatoitumisse, nii pea kui said rohumaale siis loomad ei tahtnud liikuda kuna nad olid väsinud. Talu kasutuses olid põllumaad, mida aeg-ajalt jagati ümber, vahepeal olid viljakad
annaabi.ee 
